We are Mari-Liis from Tartu and Marta from Tallinn. We work as fact-checking and misinformation reporters in Delfi’s investigative editorial department. We will answer your questions up to about 20!
Who are we and what do we do?
- Let’s write fact-checking articles – we debunk popular false claims on social media and add missing context
- We write longer analyzes about false information, propaganda, networks and (super)distributors
- We will podcasts "Misinformation: Exposed!"
- We are part of Delphi from investigative editorial
- We have graduated from the journalism and communication major(s) of the University of Tartu
What are we interested in?
- The changed and changing role of journalism, its problems and opportunities
- The role and influence of fact checking (including our stories and checks) in the current information system
A little personal, because we’re not just anonymous censors from Delphi:
Mari-Liis:
- I am short, but taller than Marta
- I don’t like sour cream in bulk in the fridge (I put it in a box)
- I never screw the bottle caps all the way down and the bottles always tip over
Marta:
- I’m outside
- I studied for half a year in Amsterdam
- Before the day before yesterday, I didn’t know what a pager was
More information
Delphi fact-checking belongs to the International Fact-Checking Network (IFCN) network.
Delfi fact check on META third-party fact-checking program partners.
Oleme Delfi faktikontrollijad Mari-Liis ja Marta (tuntud ka kui lapsajakirjanikud, delfi debiilikud, sõnavabaduse piirajad, propagandistid, moraalsed tõprad jne). AMA
byu/Due-Citron6070 inEesti
Posted by Due-Citron6070
9 Comments
Mitu minutit läinud ja keegi pole midagi küsinud. Eks tuleb ots lahti teha.
Kuidas kommenteerite seda, et faktikontrolliks nimetatud madala kvaliteediga artiklid annavad valeinfole pigem kvaliteedimärgise? Ehk olukorras, kus faktikontroll teeb oma tööd pealiskaudselt või lohakalt, annab see valeinfo levitajale argumendi “Nad eksisid punktis A, järelikult ei ole nad pädevad ka B-d ja C-d (kus on tegelik vale) hindama”.
Kus kohast te leiate infot faktide kohta.
Kui ma mainiks, et Martin Helmel on Eesti suurim peenis siis kas see kuuluks ümberlükkamisele või ei?
Kas ja milliseid ähvardusi olete te saanud isikutelt, keda on teie faktikontrollid mõjutanud/ümber lükanud? Sotsiaalmeedias ähvardamine kipub olema liialt tavaline, nii et uudishimust sooviks teada kuidas see ajakirjanikke mõjutab.
Ekspress Grupi ajakirjanikud levitavad tihti venemaa eriteenistuste loodud valeinfot Iisraeli kohta. Millal ette võtate? Võiks lausa artikliseeria teha!
Kas Estonia uppus sis ära v ei?
Edit:Teine küsimus ka – kes se uputas Estonia ära?
Kes kontrollib faktikontrollijaid? Enda töö compliance protsessides toimub pidev üksteise töö üle kontrollimine, et viia vigade arv miinimumini. Millised üksteise või ka välised kontrolli protsessid on paika pandud?
Kui tihti juhtub, et eelarvamus kellestki paneb soovima ja eeldama, et ta räägib valet juttu, aga tegelikult selgub, et jutt oli õige? Ja vastupidi, et soovite/eeldate, et jutt on õige, aga tegelikult oli valeinfo? Või suudate oma arvamust inimesest täiesti kõrvale hoida ja lihtsalt kontrollite fakte, mida inimesed esitavad?
Olgu siis eelarvamus kellestki misiganes põhjustel, poliitiline, isiklik, eelnevad käitumismustrid.
Mil moel oleks inimesel võimalik kontrollida, kas uurimustöö või muu allika autor, on kuidagi materjaalselt motiveeritud antud info avaldamisel?
Näiteks:
Ma olen naftafirma osanik ning kirjutan arvamusloo mõnda Eesti väljaandesse, kus räägin, et fossiilkütused on ikka see tegelik ja ainuõige tulevik ning loodussõbralikumad, kui muud energiaallikad. Kuidas saaks kodanik teha kindlaks, kas ma olen neutraalne teadlane või hoopis naftafirma osanik, kes teeb kavalalt reklaami, et tõsta oma kasumit?
Kuidas tagate, et faktid on ajakohased? Nt kas pluuto on planeet või mitte.