>Rootsi valitsus on otsustanud järgmisel aastal alandada tulumaksu, et suurendada sellega kodumajapidamiste ostujõudu, mis on senise hinnatõusu ja laenukulude tõttu vähenenud.
Erinevalt Eesti valitsusest, kes üksnes murendab kodumajapidamiste ostujõudu, mis on niigi juba EL-s enim langenute seas ja seejuures on Eesti majapidamised EL-i vaeseimate seas, erinevalt Rootsist. Seega ei luba isegi jõukas heaoluriik endale tarbijate aastatepikkust vaesumist, vaid peab majandusele oluliseks ostujõu kasvu.
>“Oleme võitnud võistluse inflatsiooniga ning kuigi majandus on endiselt languses, siis on sellest taastumine varsti käega katsutav,” ütles Rootsi rahandusminister Elisabeth Svantesson Stockholmis toimunud pressikonverentsil. “Nüüd saame üle minna teistsugusele majanduspoliitikale, mis keskendub kasvule ning Rootsi rikkamaks ja turvalisemaks muutmisele.”
Jällegi täiesti vastupidine lähenemine Eesti valitsusele, kes ei ole aastate jooksul mitte kordagi inflatsiooniprobleemi käsitlenud, mitte ainsatki meedet inflatsiooni leevendamiseks ette võtnud ega isegi kaalunud, vaid oma maksupoliitikaga ainult inflatsiooni veelgi hoogustunud. Seejuures tasub veel märkida, et Eesti inflatsioon on olnud oluliselt kiirem kui Rootsis, lausa EL-i kõige kõrgem viimase 4 aasta jooksul.
Rootsis saadi aru, et enne tuleb inflatsioon kontrolli alla saada ja siis saab majanduse taaselavdamisele mõelda. Eestis on inflatsioon 4. aastat järjest kontrolli alt väljas, jätkub veel valitsuse iseenda prognoosi kohaselt 5% tasemel järgmiselgi aastal ja jätkuvalt ei saa valitsuselt vähimatki tähelepanu. Ülikallid sisendhinnad tootmises, röögatult kallis toit (iroonilisel kombel Rootsist kallimgi), ülimadal ostujõud tarbijatel jne. See Eesti valitsuse jaoks probleeme ei põhjusta, erinevalt arenenud maade valitsustest.
Tegelikult on see uskumatu, kui äärmiselt ebakompetentselt on võimalik riiki juhtida, kui ka otseses naabruses on selged eeskujud olemas.
HorrorKapsas on
Maksulangetusest võidavad need, kes teenivad üle 16 000 krooni ehk 1403 euro kuus
Keskmise töölise maksud vähenevad aastas 2600 krooni 228 euri võrra.
Kes teenivad üle 60 000 krooni ehk 5263 euri maksavad aastas vähem 10 000 krooni ehk 877 euri.
Kesmisne pensionär maksaks aastas 1400 krooni ehk 123 euri vähem maksu.
Valitsuse sõnul on kärped suunatud keskmise ja alla keskmise sissetulekuga inimestele. Siiski, arvestades varasemate tulumaksumuudatuste inflatsiooniga kohandamise mõju ning riigimaksu piiri tõstmist, saavad tegelikult suurima maksukärpe aastas kroonides need, kellel on kõige kõrgemad sissetulekud.
Kokku läheks see riigile maksma 13,5 miljardit krooni ehk 1,18 miljardit eurot.
Veel üks ettepanek uues eelarves on maksuvaba piiri kehtestamine investeerimis kontodele, mida saab kasutada fondidesse või aktsiatesse investeerimiseks. Alates järgmisest aastast on nende kontode esimesed 150 000 krooni maksuvabad, tõustes 2026. aastaks 300 000 kroonini. Keskmise inimese jaoks, kellel on säästud investeerimiskontol, tähendab see järgmisel aastal 750 krooni (66 euro) võrra vähem makse.
3 Comments
Kaks kõnekat kohta artiklist:
>Rootsi valitsus on otsustanud järgmisel aastal alandada tulumaksu, et suurendada sellega kodumajapidamiste ostujõudu, mis on senise hinnatõusu ja laenukulude tõttu vähenenud.
Erinevalt Eesti valitsusest, kes üksnes murendab kodumajapidamiste ostujõudu, mis on niigi juba EL-s enim langenute seas ja seejuures on Eesti majapidamised EL-i vaeseimate seas, erinevalt Rootsist. Seega ei luba isegi jõukas heaoluriik endale tarbijate aastatepikkust vaesumist, vaid peab majandusele oluliseks ostujõu kasvu.
>“Oleme võitnud võistluse inflatsiooniga ning kuigi majandus on endiselt languses, siis on sellest taastumine varsti käega katsutav,” ütles Rootsi rahandusminister Elisabeth Svantesson Stockholmis toimunud pressikonverentsil. “Nüüd saame üle minna teistsugusele majanduspoliitikale, mis keskendub kasvule ning Rootsi rikkamaks ja turvalisemaks muutmisele.”
Jällegi täiesti vastupidine lähenemine Eesti valitsusele, kes ei ole aastate jooksul mitte kordagi inflatsiooniprobleemi käsitlenud, mitte ainsatki meedet inflatsiooni leevendamiseks ette võtnud ega isegi kaalunud, vaid oma maksupoliitikaga ainult inflatsiooni veelgi hoogustunud. Seejuures tasub veel märkida, et Eesti inflatsioon on olnud oluliselt kiirem kui Rootsis, lausa EL-i kõige kõrgem viimase 4 aasta jooksul.
Rootsis saadi aru, et enne tuleb inflatsioon kontrolli alla saada ja siis saab majanduse taaselavdamisele mõelda. Eestis on inflatsioon 4. aastat järjest kontrolli alt väljas, jätkub veel valitsuse iseenda prognoosi kohaselt 5% tasemel järgmiselgi aastal ja jätkuvalt ei saa valitsuselt vähimatki tähelepanu. Ülikallid sisendhinnad tootmises, röögatult kallis toit (iroonilisel kombel Rootsist kallimgi), ülimadal ostujõud tarbijatel jne. See Eesti valitsuse jaoks probleeme ei põhjusta, erinevalt arenenud maade valitsustest.
Vastavate poliitikate erinevast tulemuslikkusest võib kõneleda nii Eesti sügavaim majanduslangus EL-s, aga ka näiteks tarbijate kindlustunne, mis [Rootsis on tänaseks peaaegu taastunud tavapärasele tasemele](https://tradingeconomics.com/sweden/consumer-confidence), samas kui [Eestis püsib kõigi aegade põhjas ilma vähimagi märgita paranemisest](https://tradingeconomics.com/estonia/consumer-confidence).
Tegelikult on see uskumatu, kui äärmiselt ebakompetentselt on võimalik riiki juhtida, kui ka otseses naabruses on selged eeskujud olemas.
Maksulangetusest võidavad need, kes teenivad üle 16 000 krooni ehk 1403 euro kuus
Keskmise töölise maksud vähenevad aastas 2600 krooni 228 euri võrra.
Kes teenivad üle 60 000 krooni ehk 5263 euri maksavad aastas vähem 10 000 krooni ehk 877 euri.
Kesmisne pensionär maksaks aastas 1400 krooni ehk 123 euri vähem maksu.
Valitsuse sõnul on kärped suunatud keskmise ja alla keskmise sissetulekuga inimestele. Siiski, arvestades varasemate tulumaksumuudatuste inflatsiooniga kohandamise mõju ning riigimaksu piiri tõstmist, saavad tegelikult suurima maksukärpe aastas kroonides need, kellel on kõige kõrgemad sissetulekud.
Kokku läheks see riigile maksma 13,5 miljardit krooni ehk 1,18 miljardit eurot.
Veel üks ettepanek uues eelarves on maksuvaba piiri kehtestamine investeerimis kontodele, mida saab kasutada fondidesse või aktsiatesse investeerimiseks. Alates järgmisest aastast on nende kontode esimesed 150 000 krooni maksuvabad, tõustes 2026. aastaks 300 000 kroonini. Keskmise inimese jaoks, kellel on säästud investeerimiskontol, tähendab see järgmisel aastal 750 krooni (66 euro) võrra vähem makse.
[https://www.thelocal.se/20240905/swedish-government-promises-tax-cuts-for-workers-and-pensioners-next-year](https://www.thelocal.se/20240905/swedish-government-promises-tax-cuts-for-workers-and-pensioners-next-year)
Piinlik