Juba aastaid on olnud teada, et ettevõtted ei taha ise noori välja õpetada, vaid nad tahavad töötajaid, kes oleksid kohe võimelised panustama. Ma olen alati naernud kui mõni IT ettevõte kurdab, et töötajaid ei leidu ja on vaja välismaalasi palgata. Peaaegu alati sellised ettevõtted ignoreerivad kohalikke praktikante ja juunioreid. Arusaadav, et töötaja koolitamine on pikk protsess, aga muud moodi ju kohalikule tööturule neid oskustega seenioreid ei tekiks ju.
_CountOlaf_ on
No kui sa paned kuulutuse üles junior/praktika palgaga aga senior/full stack nõuetega. Ega siis head nahka sealt ei tule.
Pro-wiser on
IT- sektoril lasti lõpuks õhk välja, haru ise on muutunud tavaliseks osals majandusest ning enam muu majanduse suunaga vastuvoolu ujuda ei saa enam.
Tsiteerides 5miinust “Iga pidu saab ükskord läbi”
Terzepini on
Milline uudis, et ka IT’d õpivad saamatud lapsed, kes pärast kooli lähevad töötama kassapidajaks.
bitrar on
Täit artiklit ei näe, aga kommenteeriks nähtava osa pealt. Ainus asi mis on absurdne on see, kuidas olukorda noortele promotakse. Igalt poolt tuleb neile signaal, et mine IT-sse, raha hea, elu hea, kõik lihtne, ülikoolid annavad ka sellele rattale hoogu juurde, aga üks hetk peab olukord siiski reaalsusega kohtuma.
Ma pole nüüd pikalt Eesti tööturul askeldanud, aga mitmeid aastaid tagasi viisin ise läbi tööintervjuud noorega, kes astus just ülikooli uksest diplomiga välja, ühtegi rakendatavat oskust veel pole, palgasoov on kolm kilo kätte. Toona oli see kõvasti suurem raha kui see on praegu.
Reaalsus on see, et noore inimese väljakoolitamine on ettevõtte jaoks kulu. See tähendab kas madalamat palganumbrit kui juba pädev arendaja, või siis üldse palkamata jätmist. Noori peab koolitama, muidu uusi tegijaid ei tule, aga ükski ettevõtja ei hakka ainult heast tahtest sellele ropult peale maksma.
konm123 on
Ei ole haruldane, kui vestlusele tulnud IT-tudeng ei suuda või taha intervju ajal kaasa mõelda ja iga üritus aru saada, kas neis vähemalt seda potentsiaali on läheb luhta.
Näiteks, toon vestluse käigus näidisprobleemi ja küsin “Mis oleks esimene asi, mida sa teeksid?” ja saan vastuseks “Ei oska praegu öelda. Peaksin kodus selle üle järgi mõtlema”. Parimal juhul saan, et “Vaataksin Stackoverflow-st, kas keegi on sarnase probleemiga juba tegelenud”. Sealt viin vestluse edasi “eeldame, et Stackoverflow-st pole seda probleemi läbi käinud”. Saan vastuseks “Sellisel juhul seda probleemi ei saa lahendada”.
Ja siis on ka teine äärmus, kes esimese asjana üritab sulle selgeks teha, et sinu näidisprobleem on vale ja “ma ei taha selle probleemiga tegeleda”.
Teine harjutus, mida olen teinud on tutvustada mingit uut kontsepti ja siis lasta selle põhjal rääkida, kuidas näidisülesannet lahendada. Juhin tähelepanu, et ma ei taha, et keegi isegi koodi kirjutaks, vaid lihtsalt räägiks, mis plaan tal on. Kusjuures alati on võimalik ju küsida minult ka abi, aga väga vähesed kasutavad seda varianti. Isegi vanemarendajate seas on täiesti tavaline, et omavahel räägitakse ja sellega testin, et kas ta on üldse suuteline vajamineva informatsiooni omandama ja olemasolevaid ressursse kasutama.
Viimasel ajal programmeerimise enda oskust ei testigi. Kui oskab rääkida näidisprobleemi lahendusest, siis see oskus see koodi panna on tööl ka omandatav.
Pakkumine-nõudlus. Noortele on aastaid taotud, et õppige ITd, nüüd on turg pakkumist täis aga nõudlust vähe kuna investorid rahakraanid kinni keeranud.
MixuTheWhatever on
Artikli lõpus oli mainitud, et firmad soovivad, et oleksid hobiprojekte teinud aga eelistas ise tudengiorganisatsioonides tegutseda selle asemel. Paraku ma ei kujuta ette kuidas ilma varasema portfooliota tänapäeval otse tööle kandideerida saab (olles ise seda teed edukalt läbi käinud aga iseõppijana ja lõpuks juba tööl olles kutseka paberid saanud).
Lisaks siis mainitakse, et kutsekooli õpilastel on eelis kuna firmade ülesanded on väga praktilised. Tooksin siinkohal välja mida oma kursuse puhul märkasin, kus enamus lõpetajaid said tööle viimasel õppeaastal: Kutseka õpilastena olime vägagi teadlikud kuidas võrreldes bakaga vaadatakse kutseharidusele ülevalt alla, seega need kes tõsiselt tahtsid tööle saada, panustasid kohati absurdselt palju auru koolitööde kõrvalt enda oskuste edasiarendamisele. Github projektid, eraldi spetsialiseerumised programeerimiskeeltele mida koolis ei kaetud, pidevalt tööpakkumiste/praktikapakkumiste otsimine, networking kui vähegi oli võimalust.
FitRestaurant3282 on
Täiesti ausalt… ma ei tea, kas on ajakirjaniku hoolimatu viga… või intervjueeritud juba artikli alguses ajab sellist kelbast, et pole mõtet isegi vestlusele kutsuda. Arduino ja C keel… yikes.
12 Comments
Borš
Ja vesi on märg
Juba aastaid on olnud teada, et ettevõtted ei taha ise noori välja õpetada, vaid nad tahavad töötajaid, kes oleksid kohe võimelised panustama. Ma olen alati naernud kui mõni IT ettevõte kurdab, et töötajaid ei leidu ja on vaja välismaalasi palgata. Peaaegu alati sellised ettevõtted ignoreerivad kohalikke praktikante ja juunioreid. Arusaadav, et töötaja koolitamine on pikk protsess, aga muud moodi ju kohalikule tööturule neid oskustega seenioreid ei tekiks ju.
No kui sa paned kuulutuse üles junior/praktika palgaga aga senior/full stack nõuetega. Ega siis head nahka sealt ei tule.
IT- sektoril lasti lõpuks õhk välja, haru ise on muutunud tavaliseks osals majandusest ning enam muu majanduse suunaga vastuvoolu ujuda ei saa enam.
Tsiteerides 5miinust “Iga pidu saab ükskord läbi”
Milline uudis, et ka IT’d õpivad saamatud lapsed, kes pärast kooli lähevad töötama kassapidajaks.
Täit artiklit ei näe, aga kommenteeriks nähtava osa pealt. Ainus asi mis on absurdne on see, kuidas olukorda noortele promotakse. Igalt poolt tuleb neile signaal, et mine IT-sse, raha hea, elu hea, kõik lihtne, ülikoolid annavad ka sellele rattale hoogu juurde, aga üks hetk peab olukord siiski reaalsusega kohtuma.
Ma pole nüüd pikalt Eesti tööturul askeldanud, aga mitmeid aastaid tagasi viisin ise läbi tööintervjuud noorega, kes astus just ülikooli uksest diplomiga välja, ühtegi rakendatavat oskust veel pole, palgasoov on kolm kilo kätte. Toona oli see kõvasti suurem raha kui see on praegu.
Reaalsus on see, et noore inimese väljakoolitamine on ettevõtte jaoks kulu. See tähendab kas madalamat palganumbrit kui juba pädev arendaja, või siis üldse palkamata jätmist. Noori peab koolitama, muidu uusi tegijaid ei tule, aga ükski ettevõtja ei hakka ainult heast tahtest sellele ropult peale maksma.
Ei ole haruldane, kui vestlusele tulnud IT-tudeng ei suuda või taha intervju ajal kaasa mõelda ja iga üritus aru saada, kas neis vähemalt seda potentsiaali on läheb luhta.
Näiteks, toon vestluse käigus näidisprobleemi ja küsin “Mis oleks esimene asi, mida sa teeksid?” ja saan vastuseks “Ei oska praegu öelda. Peaksin kodus selle üle järgi mõtlema”. Parimal juhul saan, et “Vaataksin Stackoverflow-st, kas keegi on sarnase probleemiga juba tegelenud”. Sealt viin vestluse edasi “eeldame, et Stackoverflow-st pole seda probleemi läbi käinud”. Saan vastuseks “Sellisel juhul seda probleemi ei saa lahendada”.
Ja siis on ka teine äärmus, kes esimese asjana üritab sulle selgeks teha, et sinu näidisprobleem on vale ja “ma ei taha selle probleemiga tegeleda”.
Teine harjutus, mida olen teinud on tutvustada mingit uut kontsepti ja siis lasta selle põhjal rääkida, kuidas näidisülesannet lahendada. Juhin tähelepanu, et ma ei taha, et keegi isegi koodi kirjutaks, vaid lihtsalt räägiks, mis plaan tal on. Kusjuures alati on võimalik ju küsida minult ka abi, aga väga vähesed kasutavad seda varianti. Isegi vanemarendajate seas on täiesti tavaline, et omavahel räägitakse ja sellega testin, et kas ta on üldse suuteline vajamineva informatsiooni omandama ja olemasolevaid ressursse kasutama.
Viimasel ajal programmeerimise enda oskust ei testigi. Kui oskab rääkida näidisprobleemi lahendusest, siis see oskus see koodi panna on tööl ka omandatav.
[https://pastebin.com/gxNVRFZ6](https://pastebin.com/gxNVRFZ6)
Pakkumine-nõudlus. Noortele on aastaid taotud, et õppige ITd, nüüd on turg pakkumist täis aga nõudlust vähe kuna investorid rahakraanid kinni keeranud.
Artikli lõpus oli mainitud, et firmad soovivad, et oleksid hobiprojekte teinud aga eelistas ise tudengiorganisatsioonides tegutseda selle asemel. Paraku ma ei kujuta ette kuidas ilma varasema portfooliota tänapäeval otse tööle kandideerida saab (olles ise seda teed edukalt läbi käinud aga iseõppijana ja lõpuks juba tööl olles kutseka paberid saanud).
Lisaks siis mainitakse, et kutsekooli õpilastel on eelis kuna firmade ülesanded on väga praktilised. Tooksin siinkohal välja mida oma kursuse puhul märkasin, kus enamus lõpetajaid said tööle viimasel õppeaastal: Kutseka õpilastena olime vägagi teadlikud kuidas võrreldes bakaga vaadatakse kutseharidusele ülevalt alla, seega need kes tõsiselt tahtsid tööle saada, panustasid kohati absurdselt palju auru koolitööde kõrvalt enda oskuste edasiarendamisele. Github projektid, eraldi spetsialiseerumised programeerimiskeeltele mida koolis ei kaetud, pidevalt tööpakkumiste/praktikapakkumiste otsimine, networking kui vähegi oli võimalust.
Täiesti ausalt… ma ei tea, kas on ajakirjaniku hoolimatu viga… või intervjueeritud juba artikli alguses ajab sellist kelbast, et pole mõtet isegi vestlusele kutsuda. Arduino ja C keel… yikes.