Nagu näha, Eesti struktuurne eelarvepositsioon on püsinud plussis aastatel 2010 kuni 2015. Alates 2016. aastast läks see miinusesse, jõudes 2018. aastal 1,5%-ni SKP-st. 2016. aasta lõpus sai peaministriks Jüri Ratas.
Eelarvepositsiooni miinus süvenes aastatel 2020 ja 2021 koroonakriisi tõttu.
Alates 2022. aastast hakkas eelarvepositsioon paranema. Käesoleval aastal prognoositakse struktuurse eelarvepositsiooni jõudmist nulli lähedale.
Sinine joon näitab lisaks senisele struktuursele eelarvepositsioonile ka prognoosi, mis ei arvesta koalitsioonilepingus kokku lepitud, kuid seeni seaduse tasemel rakendamata muudatustega.
Kollane joon aga arvestab koalitsiooni kavandatud tulude suurendamise ja kulude kokkuhoiu meetmetega.
Nagu näha, siis ka seni avalikustatud maksutõusudest ja kulude kärpimisest ei piisa veel struktuurse eelarvepositsiooni nulli juures hoidmiseks, kuid siiski on prognoositav struktuurne eelarvepositsioon palju parem kui see saaks olema juhul, kui koalitsioon uusi maksutõuse ei teeks ega hoiaks täiendavalt kulusid kokku.
Siin võiks igaüks võtta kõrvale SKP graafiku. Struktuurne eelarvepositsioon on otseses seoses SKPst. SKP ei ole kivisse raiutud summa, kui me ajame sisendi nii kalliks siis me ei konkureeri välisturgudel, SKP kasvab alla inflatsiooni ja miinus süveneb. Kui me aga laseks Eesti ettevõtetel veidi hingata, laieneda, investeerida ja võtta riske kasvaks majandus kiiremini ja taastuks eelarvetasakaal palju valutumalt ja kiiremini.
Absoluutselt ei arva, et ettevõtlust peaks toetama või makse langetama aga see viimane kuulutatud maksutõus on korralik maksahoop olukorras kus euroopa keskpank alandab intresse sest euroalal on inflatsioon paremini kontrolli alla saadud ja majandus taastub. Jääb arusaamatuks miks riik ei taha, et Eesti ettevõtted oleks konkurentsivõimelised ja inflatsioon ka meil pidurduks.
5 Comments
Nagu näha, Eesti struktuurne eelarvepositsioon on püsinud plussis aastatel 2010 kuni 2015. Alates 2016. aastast läks see miinusesse, jõudes 2018. aastal 1,5%-ni SKP-st. 2016. aasta lõpus sai peaministriks Jüri Ratas.
Eelarvepositsiooni miinus süvenes aastatel 2020 ja 2021 koroonakriisi tõttu.
Alates 2022. aastast hakkas eelarvepositsioon paranema. Käesoleval aastal prognoositakse struktuurse eelarvepositsiooni jõudmist nulli lähedale.
Sinine joon näitab lisaks senisele struktuursele eelarvepositsioonile ka prognoosi, mis ei arvesta koalitsioonilepingus kokku lepitud, kuid seeni seaduse tasemel rakendamata muudatustega.
Kollane joon aga arvestab koalitsiooni kavandatud tulude suurendamise ja kulude kokkuhoiu meetmetega.
Nagu näha, siis ka seni avalikustatud maksutõusudest ja kulude kärpimisest ei piisa veel struktuurse eelarvepositsiooni nulli juures hoidmiseks, kuid siiski on prognoositav struktuurne eelarvepositsioon palju parem kui see saaks olema juhul, kui koalitsioon uusi maksutõuse ei teeks ega hoiaks täiendavalt kulusid kokku.
Selles kontekstis struktuurne = kujuteldav.
Norm reformi propa käima tõmmatud
Allikas: Rahandusministeeriumi suveprognoosi slaidiesitlus, 43. slaid.
[https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/rahandusministeeriumi-majandusprognoos](https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/rahandusministeeriumi-majandusprognoos)
Siin võiks igaüks võtta kõrvale SKP graafiku. Struktuurne eelarvepositsioon on otseses seoses SKPst. SKP ei ole kivisse raiutud summa, kui me ajame sisendi nii kalliks siis me ei konkureeri välisturgudel, SKP kasvab alla inflatsiooni ja miinus süveneb. Kui me aga laseks Eesti ettevõtetel veidi hingata, laieneda, investeerida ja võtta riske kasvaks majandus kiiremini ja taastuks eelarvetasakaal palju valutumalt ja kiiremini.
Absoluutselt ei arva, et ettevõtlust peaks toetama või makse langetama aga see viimane kuulutatud maksutõus on korralik maksahoop olukorras kus euroopa keskpank alandab intresse sest euroalal on inflatsioon paremini kontrolli alla saadud ja majandus taastub. Jääb arusaamatuks miks riik ei taha, et Eesti ettevõtted oleks konkurentsivõimelised ja inflatsioon ka meil pidurduks.