>**Majandus pöörab kasvule selle aasta lõpus, kuid hinnatõus kiireneb käibemaksu ja aktsiiside tõusu tõttu järgmisel aastal viie protsendini, teatas rahandusministeerium värskelt valminud suvises majandusprognoosis.**
>Prognoosi kohaselt hakkab välisnõudluse oodatav elavnemine selle aasta teisel poolel avalduma ka Eesti ekspordimahtude taastumises, jõulisemat kasvu võib aga oodata järgmisel aastal. Eratarbimine pöördub tõusule, sest sissetulekute ostujõud kasvab, tarbimiskindlus kosub ja intressimaksed vähenevad.
>**Sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasv on prognoosi järgi tuleval aastal 3,3 protsenti, nominaalkasv 7,1 protsenti ja SKP jooksevhindades on 42 miljardit eurot.**
>Selle aasta sügisel võib rahandusministeeriumi hinnangul oodata hinnatõusu kiirenemist ning põhjuseks on nii välismaised kui Eesti-sisesed tegurid – energiahindade langus taandub, majandus elvaneb ning mõned toidutoormed kallinevad välisturgudel. 2025. aastal lisandub ka automaks, mistõttu inflatsioon ajutiselt kiireneb.
>Prognoosi kohaselt mõjutavad Eesti majandusarengu väljavaadet koalitsioonileppega plaanitavad kulu- ja tulumeetmed. Koalitsioonileppe katteallikate stsenaariumi kohaselt kasvab majandus järgmisel aastal 2,1 protsenti ning 2026. aastal 2,7 protsenti. Tarbijahindade tõus kiireneb käibemaksu ja aktsiiside tõusu tõttu järgmisel aastall 0,8 ning ülejärgmisel aastal ühe protsendipunkti võrra.
>**Tarbijahinnaindeks kasvab 2025. aastal viie protsendi võrra ja 2026. aastal 3,2 protsendi võrra, sedastab prognoos.**
>Eelarvepuudujääk püsib prognoosi järgi tänavu kolme protsendi tasemel, **kuid koalitsioonilepet arvestamata süveneb see järgmisel aastal 4,4 protsendini SKP-st**, põhjuseks peamiselt tulumaksumuudatused, omanikutulude vähenemine ja tervisekassa positsiooni halvenemine.
>Rahandusministeeriumi hinnangul kasvatab püsivalt suur eelarvepuudujääk võlakoormust viimase viie aasta keskmisest tõusust kiiremas tempos ja see muudab kallimaks ka võla teenindamise.
>**Valitsussektori võlakoormus on tänavu 23,3 protsenti SKP-st, tuleval aastal kasvab see 25,6 protsendini ja 2028. aastaks jõuab 33,2 protsendini SKP-st.**
**Koalitsioonilepet arvestamata suureneb intressikulu ühe protsendini SKP-st 2028. aastaks.** Võla teenindamise kulu kasv paneb lisakoormuse eelarvele, kuid see võib vähendada investeerimisvõimet ja takistada majanduskasvu. Riigieelarve puudujääk kaetakse prognoosi kohaselt pika- ja lühiajaliste võlakirjaemissioonide ja laenude abil.
>**Prognoos toob välja, et koalitsioonileppega parandatakse riigi rahanduslikku seisu maksumuudatuste ja valitsussektori tegevuskulude kärpe kaudu ning selle tagajärjel hakkab eelarvepuudujääk iga-aastaselt vähenema. Ka võlakoormus püsib alla 25 protsendi SKP-st.**
4 Comments
>**Majandus pöörab kasvule selle aasta lõpus, kuid hinnatõus kiireneb käibemaksu ja aktsiiside tõusu tõttu järgmisel aastal viie protsendini, teatas rahandusministeerium värskelt valminud suvises majandusprognoosis.**
>Prognoosi kohaselt hakkab välisnõudluse oodatav elavnemine selle aasta teisel poolel avalduma ka Eesti ekspordimahtude taastumises, jõulisemat kasvu võib aga oodata järgmisel aastal. Eratarbimine pöördub tõusule, sest sissetulekute ostujõud kasvab, tarbimiskindlus kosub ja intressimaksed vähenevad.
>**Sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasv on prognoosi järgi tuleval aastal 3,3 protsenti, nominaalkasv 7,1 protsenti ja SKP jooksevhindades on 42 miljardit eurot.**
>Selle aasta sügisel võib rahandusministeeriumi hinnangul oodata hinnatõusu kiirenemist ning põhjuseks on nii välismaised kui Eesti-sisesed tegurid – energiahindade langus taandub, majandus elvaneb ning mõned toidutoormed kallinevad välisturgudel. 2025. aastal lisandub ka automaks, mistõttu inflatsioon ajutiselt kiireneb.
>Prognoosi kohaselt mõjutavad Eesti majandusarengu väljavaadet koalitsioonileppega plaanitavad kulu- ja tulumeetmed. Koalitsioonileppe katteallikate stsenaariumi kohaselt kasvab majandus järgmisel aastal 2,1 protsenti ning 2026. aastal 2,7 protsenti. Tarbijahindade tõus kiireneb käibemaksu ja aktsiiside tõusu tõttu järgmisel aastall 0,8 ning ülejärgmisel aastal ühe protsendipunkti võrra.
>**Tarbijahinnaindeks kasvab 2025. aastal viie protsendi võrra ja 2026. aastal 3,2 protsendi võrra, sedastab prognoos.**
>Eelarvepuudujääk püsib prognoosi järgi tänavu kolme protsendi tasemel, **kuid koalitsioonilepet arvestamata süveneb see järgmisel aastal 4,4 protsendini SKP-st**, põhjuseks peamiselt tulumaksumuudatused, omanikutulude vähenemine ja tervisekassa positsiooni halvenemine.
>Rahandusministeeriumi hinnangul kasvatab püsivalt suur eelarvepuudujääk võlakoormust viimase viie aasta keskmisest tõusust kiiremas tempos ja see muudab kallimaks ka võla teenindamise.
>**Valitsussektori võlakoormus on tänavu 23,3 protsenti SKP-st, tuleval aastal kasvab see 25,6 protsendini ja 2028. aastaks jõuab 33,2 protsendini SKP-st.**
**Koalitsioonilepet arvestamata suureneb intressikulu ühe protsendini SKP-st 2028. aastaks.** Võla teenindamise kulu kasv paneb lisakoormuse eelarvele, kuid see võib vähendada investeerimisvõimet ja takistada majanduskasvu. Riigieelarve puudujääk kaetakse prognoosi kohaselt pika- ja lühiajaliste võlakirjaemissioonide ja laenude abil.
>**Prognoos toob välja, et koalitsioonileppega parandatakse riigi rahanduslikku seisu maksumuudatuste ja valitsussektori tegevuskulude kärpe kaudu ning selle tagajärjel hakkab eelarvepuudujääk iga-aastaselt vähenema. Ka võlakoormus püsib alla 25 protsendi SKP-st.**
Jess, just seda mul vaja ongi 🤩
iga küsitakse, et mis mossad, kas sul pole tulevikust siis midagi oodata ja loota? Tundub et nüüd on
https://preview.redd.it/1gyefa5qe6ld1.jpeg?width=1080&format=pjpg&auto=webp&s=41e73fdd52a0cdaafc1f249be4f00c745da307e1
Kannatame ära! (Ei teagi, kas /s või mitte)