COLUMN | Edward Lucas: The prisoner exchange has its downside. This will encourage the Kremlin to continue taking hostages

Venemaale andis vangide vahetus sõnumi, et ongi aeg alustada uut välismaalaste ja silmapaistvamate kohalike arreteerimise vooru. Neid ei peagi kohe vaja minema, aga saab koguda varusid järgmiseks korraks, kui on vaja inimestega kaubelda.

Vene naftale, gaasile ja kivisöele seatud sanktsioonid on sisuliselt läbi kukkunud. Nüüd annab Kreml hoogu juurde uuele majandusharule – inimkaubandusele. See on laiendanud niigi napi poliitilise energia kulutamise humanitaarprobleemidele, selle asemel et suunata see ainsale tõeliselt olulisele geopoliitilisele küsimusele: Ukrainale.

Selline nukker järeldus varjutab muidu rõõmustavat uudist, et 16 Venemaal ja (ühel juhul) Valgevenes vangistatud isikut on edukalt vahetatud kaheksa venelase vastu, kelle seas on nii palgamõrvareid kui ka spioon-illegaale.

Pantvangide vabastamise pahupool
Vabastatud ameeriklaste seas on Evan Gershkovich, kelle ligi 500-päevast vangistust saatis pere, kolleegide ja tööandja Wall Street Journali väsimatu toetuskampaania. (Märkus: Wall Street Journal ja London Times, kus töötan kolumnistina, kuuluvad samale Murdochi meediaimpeeriumile.)

Sarnased jõupingutused aitasid Vene-Briti topeltkodakondsuse ja USA elamisloaga Vladimir Kara-Murzat. Ka tema sõbrad on ülimalt õnnelikud, et ta ei sure Vene vanglas.

Kuid mahult ja keerukuselt enneolematul vangide vahetusel on oma pahupool. Esiteks julgustab see Kremlit ka edaspidi pantvange võtma. Täisealised Venemaa kodanikud kandsid lääne vanglates karistust tõsiste süütegude tõttu. Näiteks palgamõrtsukas Vadim Krassikov on süüdi mõistetud tapmises.

Nende saatusekaaslased Venemaal istusid aga trellide taga kõige tühisemate põhjenduste pärast. Näiteks Kara-Murzat karistati võimude diskrediteerimise eest, mille ta olla toime pannud, kui süüdistas neid poliitilises tagakiusamises. Iroonia surmaotsus viidi Venemaal täide juba ammu.

Mida saavad sellest õppida Kremli spioonid ja pätid, on ilmselge. Näidake oma kõige hullemat palet ja ärge muretsege. Kui jäätegi vahele (mis on ebatõenäoline), tuleb teil kõigest mõni aasta kannatada, kuni teid kangelastena koju tagasi toimetatakse.

Sõnum Vene võimudele on, et pantvangide võtmine loob hukkamõistu asemel akna läbirääkimisteks. Ongi aeg alustada uut välismaalaste ja silmapaistvamate kohalike arreteerimise vooru. Neid ei peagi kohe vaja minema, aga saab koguda varusid järgmiseks korraks, kui on vaja inimestega kaubelda. Ja lääne pealinnades saadab seda vaid harjumuspärane südametunnistusele koputamine.

Tähelepanu vajatakse mujal
Mis veel hullem: vangivahetuse käigus vabastatuid võime ju pidada kangelasteks või traagilisteks ohvriteks, kuid praegu ei ole nad olulised.

Need, kes seisavad kõige tõhusamalt vastu Vladimir Putini režiimile, ei anna Bonnis pressikonverentse. Nad kössitavad kaevikutes, püüdes aeglustada Venemaa pealetungi Donetskile. Korrake minu järel: ainuke tõeline „Vene opositsioon“ on Ukraina relvajõud.

Ukrainlased ei võitle üksnes enda, vaid ka meie vabaduse nimel. Neil on vaja rohkem abi ja kohe. Tervitatav käputäie F-16 hävituslennukite saabumine ei tohi meie tähelepanu kõrvale juhtida kesksest faktist: lääne abi jõuab Ukrainasse alati liiga vähe ja liiga hilja. Otsustamatus on maksma läinud kümneid tuhandeid elusid ning võimaldanud Venemaal tekitada kolossaalset, pea parandamatut kahju Ukraina keskkonnale, taristule, ühiskonna sidususele ja vaimsele heaolule.

Lääne juhtide aeg ja poliitiline energia on piiratud. Jõupingutusi, mida läks vaja Saksa kantsleri Olaf Scholzi ärarääkimiseks, et vahetada välja mõrvar Krassikov, oleks saanud kasutada muul eesmärgil paremini. Näiteks selleks, et veenda sakslasi saatma Ukrainale pikamaarakette Taurus, mida Ukraina hädasti vajab.

Ukrainlastele pole vaja meelde tuletada tuhandeid sõjavange, keda nende Vene vangistajad on elajalikult kohelnud. Nendegi vabastamist igatsevad abikaasad, vanemad, vennad-õed ja järeltulijad. Veidike välispoliitilist särtsu sõjavangide vahetuse kiirendamiseks oleks igati teretulnud.

Seniks on antud selge sõnum ka kõikidele lääneriikide kodanikele: ärge mitte mingil juhul minge Venemaale. Selle hind on liiga kõrge. Ja mitte ainult teile isiklikult.