An extension of the Minister of Education Jaak Raie: Ukrainians have lived here for two years and could already speak Estonian

https://sakala.postimees.ee/8058392/haridusministri-kaepikendus-jaak-raie-ukrainlased-on-kaks-aastat-siin-elanud-ja-voiksid-juba-raakida-eesti-keeles

Posted by railnordica

9 Comments

  1. Wide_Age_7129 on

    Just mõtlesin üks päev, et kas mingi kuupäev on paigas, millal me selle kakskeelse pulli siin riigis ära lõpetame, a la sõja lõpp pluss kaks aastat?

  2. hea_kasuvend on

    Räägivadki. Mitu Ukraina tüdrukut, keda tean, käivad eesti keele õppes. Kohe tulles läksid õppima. Imestasin…

    Küsisin ühelt, et meil kolmandik riiki ei taju, miks sa läksid? “Aga no peab ju oskama riigi keelt kus sa elad? Mismõttes miks?”. Eestlasena sulasin muidugi kohe nagu kõik. Nende jaoks tundub nii loogiline. Mu venelasest ülemus, kes on elanud eestis 1976 aastast, ei näeks unes ka sellist loogikat.

    Samal ajal kui kohalikud venelased lähevad näost roheliseks kui “zdrastile” vastata “tere” ja vihkavad sind maapõhjani.

    Ukrainlaste osas on palju, mida keskmine eestlane ei tea. Ja peamine on see, et nad keelebarjääri tõttu ei tee nad tegemist mitte eestlaste, vaid kohalike venelastega. Ehk neil on vene ülemused, kes neid hohollideks sõimavad ja igatepidi huiavad, ja kes on Putinistid, ja nii edasi. Ja pilt Eestist tuleb ka sealt… Tegelikult peaks neid integreerima, sest nemad *tahavad* — ja hoidma vattidest eemal. Lõppude lõpuks, need mehed ja naised siin on silmad pärani ja kõrvad kikkis, kuidas vene/nõuka taagast lahti saada ja hakata elama nagu eurooplased. Me peaks lahkelt õpetama, sest mõtlesime ise enam-vähem välja ja teame omal nahal, kui raske on.

  3. Delicious-Algae-7838 on

    On kokkupuude mitme ukrainlasega ja räägivad paremini, kui mõni venelane, kes siin sündinud.

  4. Absoluutselt kõik kellega kokkupuude olnud töö kaudu vms suudavad max google translatega englishis ära rääkida midagi aga ei sõnagi eesti keelt.
    Võibolla eelnevad siin räägivad kooliealistest vms

  5. NefariousnessPlus292 on

    Minu kogemused teiste riikidega on näidanud, et suhtlustasandil õpitakse keel ära poole aastaga, kui ilma hakkama ei saa. Seda teevad ka algharidusega pakistani külamehed, kes avavad Euroopas nurgapoekese.

    Eestis saab ilma hakkama. Lisaks pakub riik elanikele teenuseid ka vene ja inglise keeles. Seda ei tohiks teha.

    Igasugune ulg eesti keele teemal on minu jaoks pelk lärm seni, kuni pole ära kaotatud kolmkeelsust. 

  6. Ma oleks nii immigratsiooni poolt kui saaks sisserändajad Eesti keelt rääkima. Kuidagi tore mõte kui väljamaalased meie keelt räägiks ja kultuuriga seguneks. Võib olla ka täiesti utoopiline mõte.

  7. Me ise teeme nii, et vene keel suhtluskeelena on kõikjal olemas. Ja siis tekib suletud ring – ettevõtted nõuavad, et vene keel eksisteeriks suhtluskeelena veebilehtedel, veebipoes, telefonis ja klienditeeninduses, sest muidu ju osa kliente on nende jaoks kadunud; teisalt on jällegi see, et kui sa seda keelt ei paku ja teenuseid selles keeles, siis nad tarbivad seda kusagilt mujalt, sh õuduste Venemaalt, kust niigi üritatakse sisse tuua igasugust jama ja kräppi. Ehk peab pakkuma, kuna klient läheb muidu mujale; ja kui pakkuda, siis neil puudub ka motivatsioon midagi muud õppida. 

    Mida ma oleks teisiti teinud, võib-olla: sundinud nt Ukraina lapsi minema eestikeelsetesse koolidesse ja mitte lubama neid minna venekeelsetesse koolidesse jne. Ja sundima koolikohustust täitma. Sõbranna on koolis õpetaja ja on rääkinud, et osa Ukraina lapsi käib koolis ainult seetõttu, et pere ei saaks muidu Eestis teatud toetusi kui laps koolikohustust ei täida, aga kohal käiakse 1-2 päeva nädalas või paar päeva kuus, keelt ei osata, koolitunnis kaasa ei tehta sest Ukraina kool. 

    Mis veel. Viiks sisse nõude, et immigrant PEAB keelekursusele minema, eriti kui oled see nö ajutise kaitse või humanitaarkorras vms Eestisse tulnud. 

    Kolmandaks aga: paraku tuleb aru saada, et eriti venekeelsetel ukrainlastel on eestlastega võrreldes kohati asjadest väga erinevad arusaamad ning nt ühiskonna korralduse jms asjade osas võivad nad asju pigem venelastega ühte moodi näha. Mitte nt riigivõimu küsimustes, a’la Putin, aga nt selles, et miks ei tohi siis pistist anda kui arst niiiii hea on ja mind eriti kiiresti ravib kui meelehead pakun või aga miks ei peakski eksisteerima meeste ja naiste soorollid ja peres “kõik paigas olema” jne. See on natuke sügavam teema ja nõuab pikemat arutelu, aga me peaksime aru saama, et vähemalt osaliselt ollakse Ukrainas nii mõttemallide kui kultuuriliste arusaamade puhul paraku rohkem ühte sammu astumas venelaste kui nt eestlastega ja sellel on mitu põhjust. Mis tähendab paraku, et kui nt Putin ja Venemaa alates 2013 aastast kõrvale jätta, siis vägagi paljud ukrainlased tunnevad end endiselt vene kultuurimaailmas, vene keelemaailmas, vene mõttemaailmas paremini kui kusagil mujal. Ja paraku tekivad keele teadmise tõttu neil Eestiga siis ka suhted pigem venekeelses keskkonnas.