One of our local Marxists, Tõnn Viik, has surprised us with such a piece of writing:
https://www.muurileht.ee/ara-ehmu-raagime-marxist/
What do you think, good r/Estonia member?
Should we talk more about Marx and go through this experiment one more time, or should we rather learn from history and leave sacrificial thought exercises in the past?
Ära ehmu! Räägime Marxist | Müürileht
byu/Basic-Still-7441 inEesti
Posted by Basic-Still-7441
15 Comments
Ei viitsinud nälja osast enam kaugemale lugeda. Kui inimene taandab väga komplekse probleemi sellele, et õelad kapitalistid ei taha vaestele inimestele toitu müüa, siis mina ei kavatse oma aega sellele kirjatükile raisata.
Kokkuvõtvalt võiks ju Marxismist rääkida aga mulle tundub, et seda teevad tavaliselt inimesed, kes millestki muust ei ole lugenud.
Suht rumal ja küündimatu tekst minu meelest. Tänastest probleemidest rääkimiseks pole Marxi küll vaja mängu tuua. Eeskujulik punanoor.
Huvitav, kas tema suguvõsas oli keegi, kes küüditati või keset ööd ära kadus.
Kõnealuse kirjatüki alusel jääb küll mulje, et autor ei ole Marxi lugenud, vaid tugineb mingile moodsamale pehmele töötlusele. Umbes nagu piiblilugude pildiraamatu läbi lugenu räägiks ristiusu inimsõbralikkusest. Nii nagu kristlased hoiavad *vürtsikamad* psalmid lastele kättesaamatus kohas, nii on ka marksistidel kombeks *pühade tekstide* tsiteerimisel valikulisust üles näidata.
“Marxi olulisim tees on, et kapitalism laguneb sisemiste vasturääkivuste ning kasvava pinge (*klassivõitluse*) tõttu, asendudes järgmise tootmissüsteemiga. Marxi teooria alusel on järgmises süsteemis tootmisvahendid jaotunud endise proletariaadi vahel. Neist saab ühisomand, mis ei kuulu enam väikesele vähemusele. Sellist tootmisvahendite jaotumist nimetas Marx „sotsialismiks”.”
Seda proletariaadi vahel jaotumise ideed me oleme juba näinud. Lagunes “sisemiste vasturääkivuste ning kasvava pinge” tõttu. Kõik said võrdselt vaesed olla. Huvitav näha, et see USA vasakäärmuslik soust imbub ka meie müürilehtedesse.
Käige vittu oma Marxiga.
Marx oli 19 sajandi poliitiline filosoof. Rääkima peaks sellest, et tema filosoofiat kasutati väga kenasti ära järgmise sajandi massimõrvarite poolt.
Karl Marx ei teadnud kui head on reedesed pitsaõhtud kontoris. Kui ta oleks teadnud, siis ei oleks ta nii palju kapitalismist sitta rääkinud.
Teadlasel on tervikvaade, sh marksismist. Teised esitavad üldjuhul endale sobiva osa tervikpildist sh siinmail.
Tjah… eks noorukite evolutsiooniline kihk on ju šokeerida – vastanduda, vanuritel vere keema ajada. Ja kuidas seda tänapäeval enam teha saab? Punk, emokid ja rastapats ei pane enam tänaval ümber keerama….
Siis on aeg marx sahtlist välja võtta!
See mingi lääne noorte trend, kellel puudub isiklik kogemus või siis on nad kollektiivsest mälust ära lõigatud et aru saada – seda kolli ei saa taltsutada ja temaga ei saa teed juua ja kooki süüa
>Tõnn Viik on TÜ riigiteaduste tudeng, kes vabal ajal veab marksistlikku lugemisringi.
Antud väike detail peaks olema mainitud artikli alguses, mitte *kõige lõpus*.
Artikkel algab sõnadega “*Marxi nime suhu võtmise eest lajatatakse Eestis valusalt.*”
Siinsed kommentaarid annavad sellele ju ainult kinnitust.
Väga huvitav. Lugesin eile õhtul ise ka selle kirjutise läbi. Olen praegu ülikoolis bakat lõpetamas ajaloo erialal ning olen Tõnniga ühes-kahes loengus koos olnud. Üks loeng, kus teda nägin, oli Nõuokgude Liidu ajalugu. Seal meile räägiti pikalt ja laialt Marxismist (vähemalt esimestes loengutes). Ja pärast selle ainekursuse läbimist selline jutt kirjutada…no ma nüüd ei tea. Ma mäletan väga hästi, kuidas viimase loengu lõpus õppejõud ütles meile stiilis, et “Nüüd saame Nõukogude Liidu visata ajaloo prügikasti ning loodame, et kunagi enam tagasi ei tule.”
Teine huvitav külg on see, et siin alam-redditis hiljuti liikus ringi ka artikkel rühmituse “Progessiivid” poolt, kelles enamik on filosoofia kui ka riigiteaduse tudengid. See mulle arusaamatuks jäänud, et miks valdavalt nende kahe eriala tudengid on endasilmis suured maailmaparandajad ning Marksistlike ideede propageerijad. Kas tõesti jõudis reaalsus kohale, et tööturul enda kraadiga ei näkka ning vaja teistelt võtta, et hakkama saada? Tean, on irooniline, et ajalootudengina seda ütlen, aga vähemalt ise tean, mida plaanin enda haridusega edasi teha ning kuidas.
Lisaks kui sellised ideed levivad tudengite hulgas, siis saab väita, et valdav osa nendest ei ole kordagi seda nö proletööd teinud, et enda raha teenida. Elatakse ilusti vanemate kulul, levitades punaseid ideid. Hmmm…huvitav, millist sellist Marksisti meie veel ajaloost teame?
Lisaks kui Viik tõi välja, et Bangladeshi kuupalk on 93€. Minu küsimus on…ja siis? Parandage kui ma eksin, kuna ei ole ei õigus – ega majandusteadlane, aga kas miinimumpalka mitte ei sätesta riik ise seadusega, mitte majanadusmudeliga?
Loomulikult ei ole kapitalism perfektne ega 100% lollikindel. Ise olen seda meelt, et selle veakohad tekivad siis, kui teatud inimesed seda süsteemi ekspluateerivad. Kapitalism ei ole selles süüdi, et ettevõtjad ja tööandjad ahned on, see pärineb inimloomusest. Juba sellest ajast saati, kui eraomand tekkis, oli alati keegi, kes tahtis, et temal oleks rohkem kui teisel. Lisaks, ma olen alati olnud veendumusel, et kapitalistlikus süsteemis kasv ei kesta igavesti. Mäletan, kui gümnaasiumis oli minul majandusõpetus ning õpetaja rääkis meile majanduskasvust. Ta rõhutas, et majandus ei kasva igavesti. Majandus kasvab teatud punktini ning siis langeb langeb langeb ning jälle kasvab
> Vaatamata sellele, et maailmas toodetakse piisavalt toitu, et toita ära palju rohkem inimesi, kui planeedil elab, on 733 miljonit inimest pidevalt näljas ning peaaegu 30% maailma rahvastikust pole alaliselt toiduga kindlustatud. See number on ajas ainult kasvanud.
Natuke piinlik võiks olla nii ilmselget vale levitada. Autor viitab ilmselt [sellele raportile](https://www.who.int/news/item/06-07-2022-un-report–global-hunger-numbers-rose-to-as-many-as-828-million-in-2021), mis toob esile, et võrreldes 2019. aastaga on toidu kättesaadavus langenud. Väga mugavalt jätab autor aga mainimata, et võrreldes nt 2000. aastaga on ülemaailmselt see probleem sisuliselt igas riigis vähenenud.
(Diagonaalis silmadega statistikast üle käies jäi hullema olukorraga silma ainult Venetsueela.)
Karl Marx on lohh. Vitali Onan arendas enda teooria välja. Onanism on tulevik seltsimehed.
Artikli keskne idee oli minu jaoks, et kapitalism pole ideaalne majandusmudel ning põhjustab paljude jaoks materiaalset puudust (tegelikult põhjustab hetkel rohkem võrdsust suurema osa inimeste seas kui kunagi varem peale koopast välja kolimist, aga see selleks). Hästi, osaliselt nõustun. Aga siis jätab autor täiesti mainitamata paljud teised majandusmudelid (tasaareng, nn “donut economy” jne) mis probleeme üritavad lahendada. Millegipärast peab just Marxi teooriat arutama. Ja jätab ka mainimata selle, et Marxi käsitluses peab see arengule suunav klassivõitlus olema tingimata vägivaldne.
Järeldan, et autor ei tea kas majandusteemadest mitte midagi või jätab sihilikult infot välja, et ainult provotseerida – aga milleks? Marx ei ole juba ca 70a see peamine allikas mille poole kapitalismi kriitikas pöörduda. Kapitalismi on laialt peetud suuresti ebatäiuslikuks süsteemiks juba vähemalt peale 80ndaid, eriti aga peale 2007 a majanduskriisil. Aastaks 2024 on juba väga palju ajakohaseid ja realistlikke ideid välja pakutud, millel on marxismiga vähe pistmist. Aga millegipärast peame rääkima Marxist.