Surmaga lõppenud tööõnnetuste statistika EL-is näitab, et:
1. Eestis on selliseid tööõnnetusi 100 000 töötaja kohta märkimisväärselt rohkem kui EL-is tervikuna;
2. 27 EL-i riigi seas on Eesti 9. kohal selliste tööõnnetuste esinemissageduse poolest;
3. Soomes ja Rootsis registreeriti 2021. aastal ca kolm korda vähem selliseid tööõnnetusi kui Eestis 100 000 töötaja kohta.
Järeldus: Eestis on hoopis liiga vähe tööohutusnõudeid ja/või neist reaalset kinnipidamist.
Amewa on
Töötan ise sellises ettevõttes kus ohutusnõuded pea täielikult puuduvad. Eelmine aasta lõin laos oma pea ära päris tugevalt ning sain peapõrutuse, tööandja pidevalt mainis mulle “ära ütle et tööjuures juhtus, ütle et kukkusid kodus”. Esimene päev mul oli enamvähem okei olla samuti, arvasin et ei ole midagi hullu ja ainult väike muhk, kuid teisel päeval hakkas jube iiveldus ja imelik peavalu, kui oma perearstiga ühendust võtsin siis mulle öeldi et ma oleks pidanud samal päeval emosse pöörduma, ning nüüd on hilja ettevõtet süüdistada. Meil tööl ladudes pole kellelgi kiivrit, enamustel pole ka turva jalanõusid. Kord aastas käib kontroll ja iga kord saab ettevõte sellest läbi kuidagi maagiliselt…
quickm1x on
Nakurt-Murumaa on oma ettevõttes ainuke töötaja, kuid see ei vabastada teda kohustuslikest kleebistest, mis annaks märku, kes vastutab tööohutuse eest ja kes annab esmaabi.
“Ehk ma peaksin iseenda tarbeks kuhugi siia seinale panema kleepsu, kus on minu nimi ja telefoninumber, et kui mul on abi vaja, siis ma teaksin iseendale helistada,”
See on bürokraatia, mille vähendamist üritatakse vähendada. Just eile saadeti 22 000’le mikro ettevõtjale kiri, et riskianalüüs vaja esitada, palju seal veel selliseid nõudeid on ?
ja teine osa
Töökaitseinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep nendega ei nõustu.
“Kui me tuleme kontorite juurde, jah, seal on füüsiliselt natuke vähem riske, aga sellest hoolimata, kui me vaatame tervisekassa andmestikku, meil on läbipõlemine viimase viie aasta jooksul viiekordistunud. **See on raha, mida maksab riik** ja mida maksab ju see sama tööandja ise ka,”
Läbipõlemise osas ei oska vaielda aga väide ” See on raha, mida maksab riik” no tegelikult on ikka maksumaksja, mis ime asi see riik on, mis raha genereerib meil. Jääb mulje nagu lgp. peadirektor ei taju reaalsust ning saab aru, et raha tuleb nagu puu otsast…
dustofdeath on
Kuradi orjad tahavad mingeid rakmeid ja turvavarustust Рm̵tle kui kallid need on., selle raha eest saaks ju bemmil rehvid kullaga katta.
7 Comments
Ja ometi on Eestis võrreldes Soomega ikkagi liiga palju tööõnnetusi, sh surmaga lõppevaid.Â
Ent ettevõtjate arvates on niigi palju nõudeid. Klounaad!Â
Võiks nimistu olla ettevõtetest, kes nii arvavad aga nad on ka suured argpüksid
Need ettevõtjad ise on juba ühed korralikud bürokraadid
https://preview.redd.it/x3w9le56wjld1.png?width=1231&format=png&auto=webp&s=b242d451f59647a936988bc2d45cf00331e3a302
Surmaga lõppenud tööõnnetuste statistika EL-is näitab, et:
1. Eestis on selliseid tööõnnetusi 100 000 töötaja kohta märkimisväärselt rohkem kui EL-is tervikuna;
2. 27 EL-i riigi seas on Eesti 9. kohal selliste tööõnnetuste esinemissageduse poolest;
3. Soomes ja Rootsis registreeriti 2021. aastal ca kolm korda vähem selliseid tööõnnetusi kui Eestis 100 000 töötaja kohta.
Rohkem lugemist: [https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Accidents_at_work_statistics](https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Accidents_at_work_statistics)
Järeldus: Eestis on hoopis liiga vähe tööohutusnõudeid ja/või neist reaalset kinnipidamist.
Töötan ise sellises ettevõttes kus ohutusnõuded pea täielikult puuduvad. Eelmine aasta lõin laos oma pea ära päris tugevalt ning sain peapõrutuse, tööandja pidevalt mainis mulle “ära ütle et tööjuures juhtus, ütle et kukkusid kodus”. Esimene päev mul oli enamvähem okei olla samuti, arvasin et ei ole midagi hullu ja ainult väike muhk, kuid teisel päeval hakkas jube iiveldus ja imelik peavalu, kui oma perearstiga ühendust võtsin siis mulle öeldi et ma oleks pidanud samal päeval emosse pöörduma, ning nüüd on hilja ettevõtet süüdistada. Meil tööl ladudes pole kellelgi kiivrit, enamustel pole ka turva jalanõusid. Kord aastas käib kontroll ja iga kord saab ettevõte sellest läbi kuidagi maagiliselt…
Nakurt-Murumaa on oma ettevõttes ainuke töötaja, kuid see ei vabastada teda kohustuslikest kleebistest, mis annaks märku, kes vastutab tööohutuse eest ja kes annab esmaabi.
“Ehk ma peaksin iseenda tarbeks kuhugi siia seinale panema kleepsu, kus on minu nimi ja telefoninumber, et kui mul on abi vaja, siis ma teaksin iseendale helistada,”
See on bürokraatia, mille vähendamist üritatakse vähendada. Just eile saadeti 22 000’le mikro ettevõtjale kiri, et riskianalüüs vaja esitada, palju seal veel selliseid nõudeid on ?
ja teine osa
Töökaitseinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep nendega ei nõustu.
“Kui me tuleme kontorite juurde, jah, seal on füüsiliselt natuke vähem riske, aga sellest hoolimata, kui me vaatame tervisekassa andmestikku, meil on läbipõlemine viimase viie aasta jooksul viiekordistunud. **See on raha, mida maksab riik** ja mida maksab ju see sama tööandja ise ka,”
Läbipõlemise osas ei oska vaielda aga väide ” See on raha, mida maksab riik” no tegelikult on ikka maksumaksja, mis ime asi see riik on, mis raha genereerib meil. Jääb mulje nagu lgp. peadirektor ei taju reaalsust ning saab aru, et raha tuleb nagu puu otsast…
Kuradi orjad tahavad mingeid rakmeid ja turvavarustust Рm̵tle kui kallid need on., selle raha eest saaks ju bemmil rehvid kullaga katta.