AMONG THE FIVE MOST EXPENSIVE COUNTRIES Andres Sutt: there is a long way to go to the fifth most expensive country. Instead, we are moving in the direction of the five richest countries in Europe

Majanduse seisukord on halb, Eestis on ebasoodne investeerimiskliima, vähene innovatsioon, rahvusvahelise konkurentsivõime langus, kahanev rahvastik, Euroopa Liidu keskmisest kõrgem hinnatase, maksutõusud ja kahanev majandus – sellised on märksõnad, mis jäid lugejana silma Konjuktuuriinstituudi Eesti majanduse hetkeseisu ja väljavaadete raporti pressikonverentsi kajastusest.

Võttes neid märksõnu mustvalgelt, ei jäägi Eesti inimesel muud üle, kui tarbimist ja investeerimist koomale tõmmata. Nii täidetakse aga tahtmatult isetäituvat ootust, et kõik on halvasti ja paremaks ei lähe. Või hullemgi, läheb veel halvemaks. Tarvis on aga vastupidist: kindlust tarbida ja investeerida.

Vaatame faktidele otsa: Eesti on hinnatasemelt Euroopas viieteistkümnes, kohe Itaalia järel ja Hispaania ees – meie hinnatase on kaks protsenti madalam kui Euroopa Liidu (EL) keskmine, Itaalias on hinnatase üks protsent, Hispaanias seitse protsenti EL keskmisest madalam. Seega oleme sisuliselt EL keskmisel tasemel ja viienda kohani, mida hoiab 35 protsenti EL-i keskmisest kõrgema hinnatasemega Luksemburg, on pikk tee minna.

Kas sissetulekute tasemelt on Eesti, Hispaania ja Itaalia võrreldavad? Jah on – SKP inimese kohta turuhindades on Rahvusvahelise Valuutafondi prognoosi järgi selle aasta lõpuks Itaalias 39,6 tuhat dollarit, Hispaanias 34 tuhat dollarit, meil pea 32 tuhat dollarit. Leedul on sama näitaja 28,4 tuhat dollarit ja Lätil 24,2 tuhat dollarit.

EKI väidab, et meie investeerimiskliima on ebasoodne. Statistika räägib teist keelt: 2023. aastal olid ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse ajaloo kõrgeimad ja 29% suuremad kui 2019. aastal, mis oli Covidi-eelne majandustipp.

Välismaiste otseinvesteeringute väärtus oli 2023. aasta lõpus ajaloo kõrgeim ning otseinvesteeringuid ei ole kaasanud ainult tarkvarakesksed ettevõtted, vaid ka kapitali- ja tehnoloogiamahukas tootmine. Selle aasta juuni seisuga oli ettevõtete laenude ja liisingute jääk 5,4% suurem kui aasta tagasi. Need näitajad oleks hoopis teistsugused, kui Eesti ei oleks investorile atraktiivne.

Öeldakse ka, et Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime langeb. Leedut on tihti toodud eeskujuks kui meist palju edukamat eksportööri. Mida ütleb selle kohta aga statistika?

# Leedu pole meist pikalt ees

Perioodil 2019-2023 kasvas Leedu kaupade ja teenuste eksport eurodes mõõdetuna 49%, meil 44%. Jah, vahe on, kuid mitte selline, mis annaks alust väita, et meil on sügav konkurentsivõime probleem ja Leedu on meist pikalt ees. Läti kaupade ja teenuste ekspordi kasv oli 41%.

Üks on aga selge: konkurentsivõime kasvatamine eeldab kasvavaid erainvesteeringuid puhta energia tootmisvõimekustesse, innovatsiooni ja tehisintellekti laiapindsesse kasutuselevõttu ning tarka talendipoliitikat.

Seepärast on majanduse konkurentsivõime suurendamine ka valitsuse üks keskne eesmärk.  

Kõlas ka etteheide, et Eestis ei looda enam innovatsiooni. Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud Euroopa Innovatsiooni edetabelis sai Eestist esimese Kesk- ja Ida-Euroopa riigina tugev innovaator. Meist kahe koha kaugusel on Saksamaa ning kohe meie järel on Prantsusmaa.

Eesti kaitsetööstuse kiire areng, tehnoloogiamahukad investeeringud puhta energia tootmiseks ja innovatsioon, mis toimub Eesti tööstusettevõtetes, idusektorist rääkimata, annavad kõik põhjust vaadata tulevikku enesekindlalt.

*I reject your reality and substitute my own.*

Gaslightib meid siin 😁

Fool me once, shame on you. Fool me twice, shame on me.

Jah, hinnatase on keskmine.
Jah, SKP per capita on adekvaatne.

Aga reaalsuses SKP ei jaotu ühtlaselt. Eestlaste tarbimine on võreldemisi madal + kõrgema ja madalama otsa sissetulekute puhul on tarbimise erinevus võrdlemisi suur. Ja siis soovitatakse kõigil olla optimistlikud, tarbida, investeerida, koguda pensionit ja mida kõike veel.

Koguaeg räägitakse, et meil pole rikast keskklassi, kelle tulud piisavalt riigielarvet suudaksid täita. Samal ajal loodetakse, et maagiliselt kuskilt saavad inimesed oma tarbimist suurendada. Madalam ots Euroopa keskmiste hindade juures lisa kulutusi teha ju ei saa.


Kõik on fine mingi lollid ametnikud räägivad jama ja pööbel kurdab lihtsalt.

Millal talle viimati narko testi tehti?