>Õiguskantsler Ülle Madise leiab, et puudega inimestel on äärmiselt raske või lausa võimatu jõuda sotsiaalkindlustusameti (SKA) hoonetesse, mis takistab nende ligipääsu olulistele teenustele.
>Peamised probleemid Paldiski maantee hoone juures on seotud ühistranspordi ligipääsetavusega: peatused asuvad 300–400 meetri kaugusel, bussi sissepääsud ja peatused ei ole ühel tasandil ning puuduvad häälteavitus ja tablood. Liikumis- ja nägemispuudega inimestele on see teekond kurnav või võimatu. Jalakäijate ülekäigurajad pole varustatud taktiilsete märgistega, foorituled põlevad liiga lühikest aega (10–13 sekundit) ja pole helisignaalidega.
>Madise nõuab, et SKA ja Tallinna linn muudaksid linnaruumi ligipääsetavaks, parandades ühistranspordi peatuste asukohti, rajades juhtteed ja kohandades ülekäiguradu erivajadustega inimestele. SKA-st kinnitatakse, et probleemiga tegeletakse. Positiivse sammuna on hoone ette rajatud uusi parkimiskohti, sh invakohti. Siiski tunnistab ta, et ühistranspordipeatused jäävad mõneminutilise jalutuskäigu kaugusele, mis võib olla ebamugav.
>Madise rõhutab, et hoone enda ligipääsetavusest pole kasu, kui puudega inimesed ei suuda sinna iseseisvalt jõuda. SKA määrab puude raskusastet ja toetusi umbes 116 000 inimesele, moodustades olulise osa Eesti elanikkonnast.
Ma tunnustan õiguskantslerit, et ta on tõstatanud olulise teema, aga mis puudutab linnaruumi, siis ei ole probleem üksnes SKA ümbruses, vaid see kummitab kogu linna.
Õiguskantsler on välja toonud asjaolu, et foorituled põlevad liiga lühikest aega- 10-13 sekundit-, mis tähendab, et jalakäijal tuleb ületada tee kiirusega u 1m/s. See on tegelikult palju kiirem kui tavalise inimese kõndimiskiirus. Linnaruumi planeerimisel soovitatakse arvestada [kõndimiskiirusega 1,42 m/s](https://en.wikipedia.org/wiki/Preferred_walking_speed). Lühike fooritsükkel on ebamugav (ja ohtlik) lisaks puudega inimesele ka pensionärile, lapsele ja teistele, kes mingil põhjusel liiguvad aeglasemalt kui Tallinna norm ette näeb.
Ma loodan, et õiguskantsler jätkab ka muu linnaruumi analüüsimist ja hindamist ning sunnib linna muutuma jalakäijasõbralikumaks.
ranciz on
Kurb on vaadata, et suured riigirahad jälle alla pandud, aga asja pole läbi mõeldud.:(
kitsepiim on
Seadusega kohustuslikult peaks ligipääsetavuse küsimustes kaasama asjakohase puudega inimesi, punkt. Ei ole siin mingit “see puudutab väikest osa rahvast vaid”
3 Comments
Kokkuvõte artiklist:
>Õiguskantsler Ülle Madise leiab, et puudega inimestel on äärmiselt raske või lausa võimatu jõuda sotsiaalkindlustusameti (SKA) hoonetesse, mis takistab nende ligipääsu olulistele teenustele.
>Peamised probleemid Paldiski maantee hoone juures on seotud ühistranspordi ligipääsetavusega: peatused asuvad 300–400 meetri kaugusel, bussi sissepääsud ja peatused ei ole ühel tasandil ning puuduvad häälteavitus ja tablood. Liikumis- ja nägemispuudega inimestele on see teekond kurnav või võimatu. Jalakäijate ülekäigurajad pole varustatud taktiilsete märgistega, foorituled põlevad liiga lühikest aega (10–13 sekundit) ja pole helisignaalidega.
>Madise nõuab, et SKA ja Tallinna linn muudaksid linnaruumi ligipääsetavaks, parandades ühistranspordi peatuste asukohti, rajades juhtteed ja kohandades ülekäiguradu erivajadustega inimestele. SKA-st kinnitatakse, et probleemiga tegeletakse. Positiivse sammuna on hoone ette rajatud uusi parkimiskohti, sh invakohti. Siiski tunnistab ta, et ühistranspordipeatused jäävad mõneminutilise jalutuskäigu kaugusele, mis võib olla ebamugav.
>Madise rõhutab, et hoone enda ligipääsetavusest pole kasu, kui puudega inimesed ei suuda sinna iseseisvalt jõuda. SKA määrab puude raskusastet ja toetusi umbes 116 000 inimesele, moodustades olulise osa Eesti elanikkonnast.
Ma tunnustan õiguskantslerit, et ta on tõstatanud olulise teema, aga mis puudutab linnaruumi, siis ei ole probleem üksnes SKA ümbruses, vaid see kummitab kogu linna.
Õiguskantsler on välja toonud asjaolu, et foorituled põlevad liiga lühikest aega- 10-13 sekundit-, mis tähendab, et jalakäijal tuleb ületada tee kiirusega u 1m/s. See on tegelikult palju kiirem kui tavalise inimese kõndimiskiirus. Linnaruumi planeerimisel soovitatakse arvestada [kõndimiskiirusega 1,42 m/s](https://en.wikipedia.org/wiki/Preferred_walking_speed). Lühike fooritsükkel on ebamugav (ja ohtlik) lisaks puudega inimesele ka pensionärile, lapsele ja teistele, kes mingil põhjusel liiguvad aeglasemalt kui Tallinna norm ette näeb.
Ma loodan, et õiguskantsler jätkab ka muu linnaruumi analüüsimist ja hindamist ning sunnib linna muutuma jalakäijasõbralikumaks.
Kurb on vaadata, et suured riigirahad jälle alla pandud, aga asja pole läbi mõeldud.:(
Seadusega kohustuslikult peaks ligipääsetavuse küsimustes kaasama asjakohase puudega inimesi, punkt. Ei ole siin mingit “see puudutab väikest osa rahvast vaid”